Wednesday, May 23, 2012

"Piinatud hinged" - Kristel Kriisa

"Säde jälgis süvenenult, kuidas pikka kasvu kuju aeglasel sammul läbi kuupaiste pärlendava tagaaia majale lähenes ja akna all seisma jäi. Kuna kõik toimus nii ootamatult ja kiiresti, ei jõudnud tüdruk analüüsida, mida ta tunneb. Kogu seisis liikumatult, käed musta jope taskutes, pikad õlgadeni ulatuvad juuksed jäiste tuuleiilide meelevallas, ja vaatas sõnatult üles Säde akna poole. Tüdruku pilk oli öösse naelutatud. Ta hoidis hinge kinni ja tundis, kuidas südamelöögid ta kõrvus kumisesid. Otsekui kartes, et Ruben kaob sama ootamatult nagu eelmiselgi korral, keskendus ta poisi kujule lumel ja hammustas huulde..."


Juba mõnda aega tagasi (loe: väga ammu) lugesin ma seda natuke veidrat kiiksuga aga samas salapärast raamatut. Raamat iseenesest oli hästi kirjutatud, aga natuke liiga "muinasjutt" vms minu jaoks... Mitte et mulle ei meeldiks ulmekirjandus jms. Aga see raamat polnud nagu ei üks ega teine. Käis kah nii meelelahutuseks lugeda, etteaimatav polnud aga noh selline teistsugune...

Eva-Maria

No comments:

Post a Comment