"After the wreck, I picked myself up, spread my wings and flew away" - Joyce Carol Oates

"

Jenna Abbott separates her life into two categories: before the wreck and after the wreck. Before the wreck, she was leading a normal life with her mom in suburban New York.
After the wreck, Jenna is alone, trying desperately to forget what happened that day on the bridge. She's determined not to let anyone get close to her. She never wants to feel broken and fragile again.


Jenna ja ta ema elavad üle ränga autoõnnetuse. Tähendab Jenna elab, ta ema aga kahjuks mitte. Raamat räägib Jenna elust pärast õnnetust, kaotusvalust, depresioonist, lahti laskmisest, üle saamisest, enda uuesti avamisest ja paljust muust. Ja kuna tegemist on noortega siis tuleb juttu ka alkoholist, narkootikumidest ja kergelt ka poistest, täpsemalt ühest poisist, Crow'st.
Kokkuvõttes üks selline hea raamat. Väga hea raamat.

Eva-Maria

"Ei keegi, ei kunagi, ei kusagil" - Linda-Mari Väli

Romaan räägib neljast mõtlevast ja tundlikust noorest idealistist, kel saab tarbimisele keskendunud maailmast lõplikult kõrini. Nad põgenevad kodust, hõivavad ühe mahajäetud maja ja püüavad seal viljeleda võimalikult keskkonnasõbralikku, vähenõudlikku elustiili. Raskusi on toidu, vee, toasooja ja muude argiste asjadega, samuti tekib lahkarvamusi teoreetilisel pinnal: kuidas uus elu täpselt välja peaks nägema, mis on lubatud, mis on keelatud, mis on kogu ettevõtmise eesmärk jne...

Ühesõnaga, raamatu idee oli iseenesest väga hea. Ja raamatus oli isegi päris palju häid mõtteid/mõtteavaldusi. Aga tervikuna mulle see raamat jällegi väga ei meeldinud. See ülesehitus ja ma ei oskagi täpselt seletada mis ei meeldinud. Lihtsalt ei meeldinud lugeda raamatut kui sellist. Nautisin ainult teatud tegelaste mõtteavaldusi ja pikemaid arutlusi. Raamatut tervikuna kahjuks mitte.

Eva-Maria

"Mustlasplikad" - Ketlin Priilinn

Kolm õde sõidavad elus esmakordselt ilma vanemateta reisile. Esialgsete ilusate plaanide kiuste tabab tüdrukuid seal üks äpardus teise järel. 
"Mustlasplikad" räägib suurlinnast läbi 13.aastase tüdruku silmade, üllatustest ja avastustest, veidi ka hirmudest ja nendega võitlemisest, eelkõige aga sellest, kuidas rahuliku meele säilitamine ja julge pealehakkamine suudavad tihti päästa ka kõige keerukamatest olukordadest.




See on ka üsna ammu loetud raamat, aga ütlen kohe ära, et see raamat mulle peaaegu kohe üldse ei meeldinud. Selline igav ja natuke etteaimatav raamat. Ei pakkunud väga ka mingit lugemiselamust ega meelelahutust. Igav.

Eva-Maria

"Piinatud hinged" - Kristel Kriisa

"Säde jälgis süvenenult, kuidas pikka kasvu kuju aeglasel sammul läbi kuupaiste pärlendava tagaaia majale lähenes ja akna all seisma jäi. Kuna kõik toimus nii ootamatult ja kiiresti, ei jõudnud tüdruk analüüsida, mida ta tunneb. Kogu seisis liikumatult, käed musta jope taskutes, pikad õlgadeni ulatuvad juuksed jäiste tuuleiilide meelevallas, ja vaatas sõnatult üles Säde akna poole. Tüdruku pilk oli öösse naelutatud. Ta hoidis hinge kinni ja tundis, kuidas südamelöögid ta kõrvus kumisesid. Otsekui kartes, et Ruben kaob sama ootamatult nagu eelmiselgi korral, keskendus ta poisi kujule lumel ja hammustas huulde..."

Juba mõnda aega tagasi (loe: väga ammu) lugesin ma seda natuke veidrat kiiksuga aga samas salapärast raamatut. Raamat iseenesest oli hästi kirjutatud, aga natuke liiga "muinasjutt" vms minu jaoks... Mitte et mulle ei meeldiks ulmekirjandus jms. Aga see raamat polnud nagu ei üks ega teine. Käis kah nii meelelahutuseks lugeda, etteaimatav polnud aga noh selline teistsugune...

Eva-Maria