Thursday, March 10, 2011

"Surnud liblikad" - Mai Raet

Äääärmiselt hea raamat, ausalt kohe! See sai päris ruttu läbi mul ka ju :D... Erinevalt eelmisest, aga okei... Nii see oli siuke hästi kleepuv raamat. Ja läheb vist kindlasti mu favorite book'ide alla :D
Sõber google - 
15-aastane Pilleriin elab koos venna Mattiasega omaette korteris. Nende emal on uus elu uue mehega. Tüdruk võtab omaette elamisest kõik, mis võimalik. Tema suvi möödub just nagu liblikal – kiiresti, naudingu- ja piduderohkelt.
Ent sügise saabudes hakkab kõik muutuma. Pilleriin kaugeneb vennast üha enam. Probleemid koolis on ühtäkki suuremad kui vaid üks kaks tunnikontrolli eest. Siiani tähtsad olnud inimesed kaovad tüdruku elust üha uute valede lisandudes.
Mõned liblikad uinuvad sügisel ja ärkavad kevadel uuesti. Teised liblikad surevad. Milline liblikas on Pilleriin?
Jah, milline liblikas on siis Pilleriin ? Raamatust saate teada...
Mul jäid kaks lõiku raamatust eriti meelde ja need meeldisid mulle kõige rohkem. Aga siia ma kirjutan neist ühe :
 Kõik oli tema süü. Ema oli vait. Mis tal oligi öelda?
"Sa ei hooli teiste tunnetest üldse, sa lähed üle laipade, et sul endal hea oleks. Ja see ei lähe sulle mitte vähematki korda, et Mattias on sinu pärast skiso ja Kunnar joodik, et Kristjan on kõige üksildasem väike poiss terves maailmas, et mina olen kõige õelam väike nõid? Sina lõhkusid meie perekonna!"


Pilleriin meenutas mulle ühte tüdrukut keda minagi tunnen, niiet äratundmis rõõmu, again oli..


E-M

No comments:

Post a Comment