"Suveraamat" - Tove Jansson

Elatanud kunstnik ja tema kuueaastane lapselaps suvitavad pisikesel Soome lahe saarel. Tasapisi kohanevad nad teineteise hirmude, tujude ja iseseisvuspuhangutega. Tekib ja tugevneb armastus, mis hõlmab mitte ainult suveelanikke, vaid ka saart ennast koos kõigi samblaste kivide, kõverate mändide ja ettearvamatu merega. 
Napi huumori ja tarkuseteradega pikitud "Suveraamat" on täiuslikult elujaatav raamat. Tove Jansson on siia pannud oma isiklikke kogemusi lõpututest saaresuvedest. 

Algul raamatut kätte võttes ja märgates Tove Janssoni nime, oli mu esimene mõte, ouuu tema kirjutas ju muumid ja asjad. Ning nagu muumi raamatudki on see samuti äärmiselt armas, südamlik ja mitte pettumust valmistav raamat. Eriti sobiv inimestele kes said üles kasvada muumilugudega nagu näiteks mina... Kuigi ma julgeks seda soovitada ka kõigile teistele.

Lugu räägib siis väikesest Sophiast, tema isast ja vanaemast, kes veedavad oma põhjamaise suve ühel Läänemere saarel. Raamat algab suve alguses ja lõppeb sügise alguses kui nad kõik saarelt lahkuma peavad. Selle raamatu teeb eriliseks veel see, et see on üdini täis ülimõnusaid looduskirjeldusi, mida võib ka muumi raamatutest ohtralt leida. Ning teine eriliselt silma jäänud detail oli läbi terve raamatu jooksev Sophia ja tema vanaema suhe. Kokkuvõtteks võin ma seda öelda, et mulle väga-väga meeldis see raamat. Üle pika aja üks mõnus ja soe raamat...

Head lugemist
E-M. 

"Ekke Moor" - August Gailit

August Gailiti (1891-1960) "Ekke Moor" ilmus esmakordselt 1941. aasta lõpul, olles esimene romaan, mis ilmus pärast 1040.-1041. aasta vapustusi. Helge õhustiku ja üldinimlike teemade tõttu äratas see toona suurt tähelepanu ja poolehoidu ning romaani tähelepanuväärsus pole kadunud siiani.
Romaani peategelaseks on rannaküla noormees Ekke Moor, kelle hingesugulaseks ja eelkäiaks on peetud autori varasemat tegelaskuju Toomas Nipernaadit. Ekke püsimatu iseloom ja soov ennast leida viib ta kodust ära maailma avastama. Ta rändab ja peatub erinevates paigus, kohtub värvikate inimestega ja täidab erinevaid rolle - selleks, et jõuda "lahtiste allikateni". Üllatusrohkete keerdkäikude abil saab lugeja osa noore mehe iseäralikust kujunemisloost. Romaanile lisab võlu autori omalaadne keelekasutus.


"Ekke Moor" oli vaja mul kohustuslikus korras kooli jaoks läbi lugeda, aga tihtipeale muudab juba sõna kohustuslik raamatu minu jaoks eemaletõukavaks. Nii oli ka sellega, kuigi raamatul endal polnud tegelikult väga vigagi, poleks ma ise seda küll vabatahtlikult kätte võtnud... Aga see selleks, läbi ta sai loetud ja targemaks sain ma vast ka... Vähemalt ma loodan.  




E-M. 

"Käed eemale Õnnest" - Milvi Lembe

"Õnne elu ei lähe hästi. Ta ema joob ning võõrasisa kipub talle sündmatul kombel ligi. Nii otsustabki ta kodust lahkuda ning püüda leida oma pärisisa, kes teda ehk raskel hetkel aitaks. Otsitava maja leidmine Muuga aedlinnast pole küll keeruline, ent peagi avastab tütarlaps, et on sattunud hoopis vihma käest räästa alla, sest isa on Soomes tööl, aga tema kodu ümber käib vägagi kriminaalne tegevus, mille keskelt Õnnegi end peagi leiab."


Lugesin seda päris ammu, seega väga täpselt kõik meeles pole... Siiski mäletan, et raamatu kaant silmates oletasin ma kohe, et raamat räägib õnnest kui noh õnnest. Aga raamat rääkis siiski hoopis mingisugusest tsikist kelle nimi oli Õnne ja tema "masendavast" elust. Pettumus missugune onju. Aga raamat ise oli enam-vähem selline normaalne ja loetav, aga kokkuvõtteks siiski selline suht-koht imelik raamat. Ebareaalne pealegi. Ja väga ei meeldinud. Aga pooleli ka ei jätnud. Aga jah, on ka hullemaid I'd say. (Vist)




E-M.

"Eesti modelli päevik" - Milana

Niisiis, üle pika aja raamat mis mulle väga meeldis. Äärmiselt ausalt kirjutatud raamat... (vähemalt nii tundus). Paljastades mitte ainult modellide elu kaunemaid ja säravamaid hetki, vaid ka inetumaid ja vähem glamuurseid detaile ja hetki. Ning näidates, et keegi meist pole perfektne. Lihtne lugemine oli see raamat ka. Aga see polnud see, miks see raamat mulle meeldis. Lihtsalt meeldis, võibolla selle aususe ja reaalsuse tõttu. Okei, mõni koht raamatus tekitas tõesti wau-efekti. Aga autor tundus siiski olevat täiesti tavaline inimene ja kahe jalaga maa peal, mis on ilmselgelt väga positiivne. 5+ raamat :)

"Tere tulemast modellimaailma! See on anonüümse Eesti modelli lugu elust enesest. Mõned nimed on muudetud, mõned sündmused on ajalises nihkes ja vahel võib ka mälu petta, aga see kõik on päris. Särav, halastamatu ja üllatav raamat!"


 Eva-Maria

Heiou !

Sorrisorrisorri, blogi on suht kaua unaruses olnud... Pole lihtsalt aega olnud jaaa viitsimist ka muidugi vahepeal. Aga millalgi blogin "Milana, Eesti supermodelli päevikust" mida ma vahepeal lugesin... Ja siis veel igast huvitavatest ja samas ka mitte nii huvitavatest raamatutest... Pmst, enamvähem k6igest mis kätte satub :D.

Ilusat kooli algust k6igile ! :)
Eva-Maria

"Head pahad poisid" - Ivar Soopan"

17-aastane Rain teeb vale otsuse, kui juhiloata autorooli istub. Süütuna tunduv olukord saab traagilise lõpu ja viib poisi noortevanglasse. See on põnev lugu maailmast, kuhu sattuda ei taha keegi, aga kus olles tuleb enda eest välja astuda. Lisaks Rainile seiklevad selles loos ka raamatust Kõik poisid ei kasva suureks tuttavad tegelased Jan ja Silver. Ootamatult põimuvad kaks täiesti erinevat maailma - sõbrad satuvad sündmuste keerisesse, mis paneks keema iga poisi vere.








Päris hea vaheldus siukestele lovestory'dele. If u know what i mean :D. Siuke hea kerge lugemine, suht 6huke oli ka. Kokkuv6ttes selline harju-keskmine raamat. Ei midagi super erilist, aga loetav.


E-M

"Minevikuta mälestused" - Ene Sepp

Kas sa oled 14-, 15- või 16-aastane tütarlaps (Jah)? Või vähemalt oled olnud 14-, 15- või 16-aastane tütarlaps (Jah)? Siis oled kindlasti unistanud sellest, et olla nagu käesoleva raamatu peategelane – tüdruk, kes läheb ei tea kuhu ja on ei tea kes,(Ei) seikleb keset kaunist Eestimaa suve (Jah) ja üritab igal hetkel uusi rolle luues iseennast tundma õppida, kohates teel kõikvõimalikke ebatavaliselt tavalisi „audibemmikutte” ja kidakeelseid lüürikuid, perverte ja kullatükke, Pärnu õllejõmme ja üht müstilist meest, kes rändaja lõpuks turvaliselt koju toob. Sest sügisel peab iga korralik tütarlaps koju jõudma. (Kuule ei usu)
Ah et sina küll millestki nii lapsikust ei unista (Ei & Jah) ?! Sa ei taha isegi mitte oma mõtetes tunda ohtu ja kannatada südamevalu (Mtea) ?! Sel juhul ma kahtlen, kas sa ikka oled 14-, 15- või 16-aastane tütarlaps. Või kas sa kunagi üleüldse oled olnud 14-, 15- või 16-aastane tütarlaps … Parem, kui sa siis ka selle raamatu lugemisele aega ei raiskaks. (Damnn)


Tegin valesti ? Ei, raamat oli täitsa okei, ei midagi super erilist, aga noh meelelahutuslik i guess. Peategelane p6geneb kodust, Im not 100% sure why but, yea... Vb et lihtsalt end rohkem tundma 6ppida, vb otsima oma "kadunud" isa, eluarmastust, v6i kurat teab keda-mida. Pmst jah, selline raamat siis...

E-M.

"Otsetee paradiisi" - Allan Keian

"Otsetee paradiisi" on lugu 16-aastasest imekaunist väikealevi tüdrukust Maarjast, kes ilmsüütult põhikooli viimasest klassist välja heidetakse, seejärel pole noore neiu elus aga enam miski endine. Pealinna elukeerisesse sattunud, seisab tüdruk silmitsi maailmaga, milleks vast ükski teismeline valmis ei ole. Esialgu nii ahvatlevana tunduva töökoha taga stiilses vanalinna-lounge'is peitub aga lõks, tubli ettekandjaameti asemel tuleb tegelikult kliente hoopis teistmoodi teenindada. Juba esimesel sumedal pealinnaööl tehakse aga neiule pakkumine, mida kaaluks ehk nii mõnigi teine temaealine. Kõigest üheainsa reisiga on võimalik teenida rahahunnik, mille kokku ajamiseks mõnel teisel noorukil kuluks pikki väsitavaid kuid. See saatuslik reis muudab Maarja jaoks sõna otseses mõttes kõik. Ühel ilusal pühapäevahommikul Milanos Itaalia mainekama modelliagentuuri esindajaga esimesele fotosessioonile sõites ning hilisõhtul Monacost luksuslaeva pardale maailmakuulsate mannekeenide keskele pidutsema minnes tundub tüdrukule, et ta seisabki paradiisi ukselävel.

Tegelikkusele otsa vaadates aga selgub, et see pealtnäha glamuuri täis küllusest ja jõukusest pakatav unistusteelu on põrgust enesestki jubedam. Põnev ja kaasahaarav romaan viib lugeja inimeste keskele, kellest me kõik oleme kuulnud, teame, et nad on siinsamas meie keskel, kuid ometigi suudavad nad endi pahupoolt ühiskonnas väga hästi peita. Olgu nendeks siis alatud sutenöörid, julmad narkoärikad või silmakirjalikud supermodellid.

Raamat oli tore-meeldiv, suht selline mm, lihtne lugemine. Aga vahelduseks täitsa okei... Pikka aega pole bloginud. Been busy, sorry about that.

Eva-Maria

"Life on the refrigerator door" - Alice Kuipers

 All these questions are making me cry, Mom, and I don't know why. Perhaps they're opening up a world I'm only just starting to see the edges of. An adult world. It's scary and I don't like it.
 
Väga originaalne ja väga armas raamat. Väga lihtne lugeda ka ausalt öeldes. Nojah, obivously, kuna raamat koosneski ainult külmkapile jäetud "note"dest. Aga mulle väga meeldis. Mm, selle raamatu kohta pole väga palju öelda... Aga ma spoilin selle raamatu teie jaoks nüüd, forgive me...
Pmst, ühe lausega kokkuvõttes... Claire'i emal ilmneb kusagil poole raamatu peal rinnavähk, ning ta sureb lõpuks. Ja Claire on sunnitud isa juurde kolima.


I miss you, Mom. I wish you were still here with us. I like living with Dad but I wish that you were still here. I don't understand why you had to be taken from me, or why you got sick, or how you died so quickly when other women survive this all the time. How could it happen like this? How could you just leave? How could you leave me? It's like I'm mad at you, Mom. How dumb is that?




E-M.

"Coraline " - Neil Gaiman

Sorri, et ma siuke busy olen viimasel ajal olnud. Aga ja pmst, 15 raamatut ootab praegugi lugemist. Seega I'll try, I really will ;)

Okei, nüüd "Coraline"... hmm, selline veider raamat. Lasteraamat tegelikult. Laste-õudusraamat, või vähemalt midagi sinnapoole üritas olla. Üsna igav raamat tegelikult. Poole raamatu peal olles, vaatasin ma selle filmi või ee, tglt multika ka ära. Ausalt öeldes, if u must know mis juhtub siin raamatus. Siis pigem vaadake filmi, see on mitu korda huvitavam ja lahedam :D. Aga pmst, räägib raamat tüdrukust, kes unistab paremast maailmast, parematest vanematest, paremast majast jne. Ja kui ta ühel päeval avastab selle "parema maailma" omaenese kodust, on ta üliõnnelik, kuid samas ka üllatunud.

Kuid õnneks saab Coraline'le ajapikku selgeks, et see "parem maailm" pole üldsegi mitte parem. Mis sest, et ta sealsed "teised vanemad" teevad kõik et talle meele järele olla. Valmistades ainult ta lemmiksööke, mängides temaga mänge jnejne. Aga pmst on see kõik ainult nende nö. suitsukate, tegelikult tahavad nad õmmelda Coraline silmade asemele nööbid ja siis ta hinge & südame röövida ja siis teda igavesti seal vangis hoida. And mm,  thats about it. Enjoy. (:

E-M

:)))

"Rehepapp ehk november" - Andrus Kivirähk

Heeiioo, anyway see raamat oli mul siis kohustuslik kirjanudus, lucky me heh? Agajah, ütleme nii, et polnudki väga viga. Tüüpiline Kivirähu raamat vist siiski, selline hmm... avameelne nagu ikka. Ütleks nii, et mingit sõnumit ma siit raamatust enda jaoks küll ei leidnud, selline meelelahutus lihtsalt. Aga ega vist igast raamatust polegi mõtet sõnumit otsida, eriti kui seda seal nii või naa pole.


Romaan on jagatud 31 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jnejne. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. 


NB! Aga vb ei läinud see raamat mulle lihtsalt sellepärast peale, et mulle nii või naa ei meeldi lugeda mingitest mõttetutest ja ahnetest Eesti talupoegadest ja krattidest ja Vanapaganatest ja kellest iganes veel.




Maria

"Nii ma nüüd elan" - Meg Rosoff

Päris pikalt lugesin seda raamatut vist, aga no kes kannatab see kaua elab. Suht busy olin vahepeal sp vist (:. 

Armas raamat oli, alguses ma tegelikult arvasin et see pole mingi eriti hea raamat, aga no ma eksisin. Ups. Pmst, raamat räägib 15-aastasest Elizabethist, keda hüütakse Daisy'ks. Kuna ta vihkab oma nime vms. No ja pmst, ta sõidab USA'st Inglismaale oma sugulastele külla, aga ühtlasi ka oma uue "võõrasema & poolõe" eest ära, keda ta väga ei salli, ning kes teda ka väga vist ei salli. 

Anyway, ta läheb siis sinna ja elab nende juures mingit väikest fairytale'i laadset ilusat elu natuke aega. Õpib elama ja armastama... Armastama nii elu, sugulasi-perekonda, kui ka toitu. Toiduga oli Daisyl mingi selline kahtlane suhe, ta vist päris buliimik ega anorektik ei olnud. Aga ta lihtsalt ei söönud väga palju. Ning armastamise kohapealt, seda et... mõnda inimesse oleks ta võinud vast ikka veits vähem kiinduda. Aga no, juu siis oli keelatud armastus tema jaoks kõige magusam.        

Raamatu tegevus toimub tänapäeva Inglismaal ja selle kangelanna on 15-aastane ameeriklanna Daisy. Ta sõidab külla oma sugulastele Inglismaal ning lennujaama tuleb talle vastu tema tädipoeg Edmond. Daisy veedab suve tädi maamajas koos Edmondiga ja teiste tädilastega ning esimesed nädalad on tõesti idüllilised. Daisyle tundub, et tema nõbude vahel on telepaatiline side ning eriti lummavalt mõjub Edmond, kellesse ta peagi armub. Noorte elu muutub aga pöördumatult, kui Inglismaale tungib vaenlane ja alustab aastaid vältavat okupatsiooni. Daisy lahutatakse sugulastest, tema juurde jääb vaid väike Piper, kellega koos tuleb Daisyl läbi elada nii mõndagi kuni raamatu dramaatilise lõpuni.

E-M.

"Talvehullus" - Marianne Harju

Üks talv ja kuus head sõpra: lahutamatu paar Maribel ja Meelis, Maribeli armunud poeedihingega Robert, rikaste vanemate võsuke Erik, Maribeli parim sõbranna Kati ning modellist naistemagnet Kris kes on Kati salajane ihalusobjekt. Kas nende kuue sõprus on piisavalt tugev, et panna vastu talve jooksul ilmsiks tulevatele salajastele tunnetele ja igaühe isiklikele probleemidele? Või on see liit määratud lagunema?




Hea raamat oli, või no selline keskmine, tavaline... loetav no. 
Ma rikun selle raamatu nüüd teiejaoks ära, aga no sorri. Ma ei oska siia midagi väga muud kirjutada... Niisiis, fakte raamatust.

• Robertil on crush Maribeli peale
• Aga Maribel käib Meelisega
• Samas on Maribelil ka crush Roberti peale
• Katil on crush Krisi peale
• Kes aga semmib iga ilusa tüdrukuga
• Raamatu lõpu poole jääb Maribel auto alla
• Jätab Meelise maha
• Ning sõidab isa juurde Saksamaale
• Kris & Robert kes on BFF'id, sõidavad koos Hispaaniasse
• Mis on aga veider kuna Robertile ei meeldi päike ja Kris vihkab Hispaaniat (keelt ja üldse kõike mis sellega seostub)
• Aga nad vajasid kõik mingit vaheldust vist
• Niisiis, Maribel ei saanudki Roberti tunnetest teada ja Robert ei saanud Maribeli tunnetest teada

Kokkuvõttes, mina lootsin lõpus, et nad ikkagi räägivad üksteisele oma tunnetest, agaa noh, seda ei juhtunud.
Kahjuks... või õnneks.



E-M

"Ainus, mis loeb" - Raido Saar

Tänapäeva muinasjutt... täiega. Minu jaoks natuke ebareaalne, ehk mina arvan et selliseid asju lihtsalt ei juhtu... Natuke liiga hea tunudus kõik. Aga samas kesteab, võibolla juhtuvad need samad sündmused kõik praegugi meie ümber, meie sõprade, tuttavate või siis võõrastega teiselpool maailma ja me ei saa arugi.

Muidu oli täitsa huvitav raamat ja värki, aga mõned asjad olid natuke ehk liiga detailselt välja kirjutatud. Aga põhiliselt räägib raamat ühest mehest ja ühest naisest, ning nende üksteise leidmisest... 

Raido Saare debüütromaan viib lugeja sellistesse tuntud lõbustuskohtadesse nagu Las Vegas, Miami, romaani jätkudes ka Sierra Leonesse Aafrikas ja teistesse maailma maadesse. Peategelased Tom ja Carina satuvad uskumatutesse seiklustesse, armuvad, naudivad romantilisi suhteid, kuid mässitakse kasiinodes rikkaid armukesi jahtivate eesti beibede pahatahtlikkuse tõttu intriigide sasipuntrasse, millest välja pääsemiseks tuleb kasutada nii mehelikku jõudu kui naiselikku sarmi.

Eva-Maria

"Ühe silmaga taevasse" - Riina Kangur

Üsna kurb ja masendav raamat. Mitte mu üks lemmikumaid, aga mitte ka üks kehvematest. Selline enamvähem keskmine. Minu jaoks natuke ebareaalne, aga nojah... Samas võib-olla mõne jaoks vägagi reaalne.


Raamat sisaldab :
* Purunenud perekonna probleeme.
* Mahajäetud naise hingevalu.
* Valetamist.
* Väikest printsi.
* Jumalat.
* Viha
* Ühepoolset armastust
* Üksikuid lapsi


jnejne...


Üks meeldejäädavamaid ja meeldivamaid lõike raamatust -
"See on kõige raskem. Kui sind armastatakse, aga sinul pole mingeid tundeid vastu pakkuda. Ja sa oled külm nagu Antarktika päike, mis põletab, aga ei soojenda. Mis annab lootust, aga ei vii seda täide. Mis võib võtta, aga mitte midagi vastu anda. Mitte midagi peale jäise külmuse ja lootusetuse. 
Keegi ei taha seda. Kõik tahavad tunda soojust, millele võib vastu peegeldada, kogu oma keha ja hingega. Aga seda leida pole sugugi nii kerge."


Just nii tegelikult ongi,


E-M


Ps: Kes vb kavatseb seda lugeda ja leiab raamatukogust juhuslikult sama eksemplari mis minagi, siis võib sealt avastada allajoonitud tekste/lõike ja hüüumärke... Ebameeldiv! People don't do this!

"Hei, Lilli !" - Susanne Fülcher

Tore raamat, selline keskmine. Palju prantsuse keelseid väljendeid. Osad juhtumid olid ootamatud, ettearvamatud. Aga muidu täitsa okei raamat.

Raamat räägib saksa tüdrukust Lillist, kes läheb aastaks Prantsusmaale au pair'iks. (lapsehoidjaks - koduabiliseks vms.) Aga tema õnnetuseks ei satu ta mitte oma unistuste linna Pariisi vaid kuskile külakolkasse. Ning lisaks sellele pole teda ka õnnistatud väga sõbralike perekonnaga. Pereisa Jean on perekonnast siiski kõige sõbralikum ja vastutulelikum. Pereema Marie on täitsa nõid mis nõid. Ning 11-aastased kaksikud Julie & Fabienne on ka parajad õeluskotid... Kuidas Lilli selle kõigega toime tuleb siis? Kas ta peab vastu? Eiteaeitea :D. Aga raamatu backside või kokkuvõte vms ka - 

Südamlik lugu 18-aastasest saksa tüdrukust, kes on ammu tahtnud pääseda välja oma väikse kodulinna umbsusest. Tal avaneb võimalus sõita aastaks au-pairiks Prantsusmaale. Kahjuks küll mitte igatsetud Pariisi, vaid hoopis maale, ühe väikelinna lähedusse. Vastuvõtt perekonnas tundub talle üsnagi jahedana ja kaksikutest peretütred panevad Lilli kannatuse mitmelgi puhul rängalt proovile. Selgub, et au- pairi elu pole tegelikkuses hoopiski nii lustlik nagu ta oli lootnud. Kõigele lisaks veavad alt ka sõbrad...

Eva-Maria

"Ööloom" - Kate Thompson

See raamat läheb küll lemmikutesse 100%. See kleepus mu külge sõna otseses mõttes. Tervelt kaheks-kolmeks päevaks ja see järel sai see otsa. Kurb küll, et nii kähku läbi sai. Aga järelikult meeldis mulle see raamat ikka väga. Raamat räägib siis 14-aastasest Robertist aka Bobby, Rob, Roberto jnejne, (natuke halval lapsel ka mitu nime) ;). Niisiis, ta elu on täis vägivalda, uimasteid, alkoholi, tubakat ja autovargusi... Ja seepärast kolivad Robert, ta ema ja ta väike vend Dennis ära Claire'i mis asub piisavalt kaugel Dublinist... Või siis mitte piisavalt? Kuna Rob üritab iga hinna eest tagasi Dublinisse pääseda...  Agaaah, lugege täpsemalt siis, mulle igatahes väga meeldis see raamat kuna, see ei olnud mingi tavaline noorteraamat, sest seal oli omajagu fantaasiat ja midagi salapärast veel sees, et siis enjoy  ---


Lootes võõrutada 14-aastase Bobby tema Dublini-elust, mis on täis mõtlematut vägivalda, uimasteid ja autovargusi, viib Bobby ema perekonna elama vanasse kiibakasse maamajja. Valulise teravusega on kirjeldatud Bobby ängi ja lakkamatuid tülisid emaga, lisaks millele kuuleme sosinal kõneldud lugusid vana maja eelmistest asukatest – abielupaarist, kes tappis oma lapse, kuna uskus tolle olevat haldjate vahetuslapse.
Kate Thompson põimib surnud lapse loo mängleva kergusega süžeeliini ning Bobby kuritegeliku noortekamba hulljulged kihutamised ärandatud autodega ja tema hilisem muutumine (usutavad esimesed sammud ja rängad tagasilangused) võivad lugeja niivõrd kaasa haarata, et see judinaid tekitav alamteema jääb varju. Kuid siiski mitte täiesti, sest öösiti majas käiv nähtamatu külaline valmistab Bobbyle muude tähtsamate probleemide kõrval siiski pidevalt peavalu. Lugu lõpeb mõnevõrra ootamatult, annab aga tähelepaneliku lugeja jaoks kogu sündmustikule uue tähenduse. See omapärane, ühtaegu peenekoeline ja brutaalne romaan on noortepõneviku haaravas laadis pajatatud avameelne lugu täiskasvanuks saamisest.



E-M.


PS:  MUST READ BOOK!

"Punamütsikese ja hundi vahel on kõik läbi" - Katarina Mazetti

Naljakas oli selle raamatu juures see, et ma ootasin midagi hoopis teistsugust... Eelmine raamat rääkis... noh pmst lugege ise eelmisest postitusest millest seal juttu oli. Aga sellest raamatust ma ootasin midagi hoopis teistsugust, kui see tegelikult oli. Mitte et see mulle ei meeldinud, aga lihtsalt üllatav oli. Kuigi raamatu tagakülg peaks ära ütlema millest see enamvähem räägib... Aga ma vist väga ei mõelnud sellele üldse kui ma raamatut lugesin.
Backside -

"Ma seisan, selg vastu ratasteta autovrakki. See on umbtänav, mis lõppeb müüriga... Ja mulle ei meeldi need kolm tüüpi seal eemal...Valge teritatud hammastega volask näeb välja, nagu võiks ta mu hommikueineks kinni pista. Kaks ülejäänut aga ulataksid talle ilmselt noa, kahvli ja salvärti.
Mis ma olen teinud? 
Põgenud. Aidanud kaasa sissemurdmisele. Seda küll. Tegelenud nõidumisega. Kas s e e läks metsa, või mis?"

Meeletul aastal pärast Piia surma, nimelt siis, kui ta üritab täita sõbratarist jäänud musta auku, satub Linnea segaduste keskele, üks hullem kui teine. 

Kui naiivne ja usaldav Linnea ikka oli... Kui rumal punamütsike...


E-M.

"Jumala ja minu vahel on kõik läbi" - Katarina Mazetti

Huvitav raamat, olin seda isegi kunagi lugenud... Aga lugesin uuesti, kuna leidsin et sellele on järg ka olemas. Niiet võtsingi kätte ja lugesin selle läbi ja kohe nüüd ka selle järje. Raamat räägib kahe tüdruku vahelisest suurest sõprusest mis on äärmiselt armas... Aga mis saab sellest siis kui üks neist võtab kätte ja otsustab ära surra ? Aga ilmselgelt ei räägi see raamat ainult sõprusest ja surmast, aga ka vanematest ja noortest ja poistest jms veel. (:  Väga armas raamat ja piisavalt põnev ka.
Kokkuvõte vms - 




Võib juurelda selle üle, mis saab pärast surma. Ning kas Jumal on tõeliselt olemas. Võib juurelda selle üle, miks peavad kõik vanemad ilmtingimata lahku minema, miks ei meeldi sa kunagi õigele poisile, kust küll tulevad kõik need vinnid ja vistrikud… Võib nii paljugi juurelda elu üle.
Kui Linnea sõbrunes Piiaga, oli selline tunne, nagu kohanuks ta esmakordselt sugulashinge. Piiaga sai ometi rääkida -- pealegi kõigest…
Poistest, elust pärast surma, Markuse karvaudemeis kuklast, poliitikast -- ja jälle poistest.
Miks pidi Piia kätte võtma ja surema? '


E-M

"Surnud liblikad" - Mai Raet

Äääärmiselt hea raamat, ausalt kohe! See sai päris ruttu läbi mul ka ju :D... Erinevalt eelmisest, aga okei... Nii see oli siuke hästi kleepuv raamat. Ja läheb vist kindlasti mu favorite book'ide alla :D
Sõber google - 
15-aastane Pilleriin elab koos venna Mattiasega omaette korteris. Nende emal on uus elu uue mehega. Tüdruk võtab omaette elamisest kõik, mis võimalik. Tema suvi möödub just nagu liblikal – kiiresti, naudingu- ja piduderohkelt.
Ent sügise saabudes hakkab kõik muutuma. Pilleriin kaugeneb vennast üha enam. Probleemid koolis on ühtäkki suuremad kui vaid üks kaks tunnikontrolli eest. Siiani tähtsad olnud inimesed kaovad tüdruku elust üha uute valede lisandudes.
Mõned liblikad uinuvad sügisel ja ärkavad kevadel uuesti. Teised liblikad surevad. Milline liblikas on Pilleriin?
Jah, milline liblikas on siis Pilleriin ? Raamatust saate teada...
Mul jäid kaks lõiku raamatust eriti meelde ja need meeldisid mulle kõige rohkem. Aga siia ma kirjutan neist ühe :
 Kõik oli tema süü. Ema oli vait. Mis tal oligi öelda?
"Sa ei hooli teiste tunnetest üldse, sa lähed üle laipade, et sul endal hea oleks. Ja see ei lähe sulle mitte vähematki korda, et Mattias on sinu pärast skiso ja Kunnar joodik, et Kristjan on kõige üksildasem väike poiss terves maailmas, et mina olen kõige õelam väike nõid? Sina lõhkusid meie perekonna!"


Pilleriin meenutas mulle ühte tüdrukut keda minagi tunnen, niiet äratundmis rõõmu, again oli..


E-M

PS:

Kui midagi kuskil postituses või kus iganes, ebaselgeks jäi või ns on küsimusi siis kõik on oodatud kommentaaridesse ja igalepoole mujale. (:

Peace,
E-M

"Nimed marmortahvlil" - Albert Kivikas

Nii, first things first... Vabandused-vabandused, et pole kaua aega siia kirjutanud. Aga ma pole ausalt öeldest midagi muud lugenud ka tegelikult, (kui nii võib öelda).
Ja nüüd veel ausamalt, "Nimed marmortahvlil" oli mu kohustuslik kirjanudus, mida ma täiesti läbi ei lugenud, vabandust õpetaja Aili. See on mu esimene kohustuslik raamat vist, mida ma pole läbi lugenud. SHAME ON ME !
Okei, aga nüüd raamatust nii palju kui ma seda lugedes ja guugeldades teada sain. Raamat tegelikult on arvatavasi äärmiselt põnev ja isegi mitte väga paks, ümmarguselt 350 lehekülge. Nii, aga nagu mu üks klassiõde ütles, et need lõikude vahed vms, tapavad selle raamatu ära. Vähemalt raamatu alguses. Ma ei ütle, et neid peaks nüüd meeletult olema aga ikkagi. Eriti sobib see raamat siiski vist patriootlike kalduvustega inimestele. Ning kahjuks vist mina väga nende sekka ei kuulu... Aga seda raamatut oleks võinud sellegi poolest lugeda. Aga no koguaeg oli aeg otsas ja saage aru ma olen ju ka kõigest inimene :D.
Google said: 
Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja ohvriterikast Paju lahingut. Tartu Kommertskooli õpilane, 20-aastane Albert Kivikas tegi selle sõjakäigu ise kaasa.
Tartu Vabatahtliku Pataljoni suuruseks oli umbes 110–120 meest, neist sadakond Treffneri gümnaasiumi ja Tartu kommertskooli poissi.
Sõjasündmuste kõrval keskendub raamat peategelase Henn Ahase tundmustele ja siseheitlustele. Vaesest maaperest pärit Ahases on nagu kaks poolust — ühest küljest on ta eesti rahvuslane, teisest küljest sotsialist. Talle toeks olev vend on punakaartlane ja isa kommunismimeelne. Pidagem silmas, et punaste poolel võitles Vabadussõjas tuhandeid eestlasi ja ligi kolmandik rahvast kaldus kommuniste toetama. See maailmavaateline lõhestus on romaanis esile toodud. Lõhest ülesaamiseks arutavad Ahas ja kommertskooli poiste energiline ja vapper juht Käsper, et rahvuslus tuleb riigi ülesehitamisel ühendada sotsiaalse õiglusega.
Huvitav on nentida, et ka nime Ahas võttis kirjanik tõsielust. Kommertskooli õppur Oskar Ahas langes lahingus ja Kivikas on ilmselt jäädvustanud tema perekonnanime fiktiivse peategelase nimena. Raamatus saab Ahas raskelt haavata, kuid jääb ellu. Romaan näitab tegelikke sõjasündmusi üpris tõetruult. Romaanis puuduvad kooliõpilaste pataljoni hilisemad võitlused Võru ja Pihkva lähedal, küllap seepärast, et Kivikas neist enam osa ei võtnud.

Pmst viimane lõik raamatust mis mulle väga meeldis, ise ma muidugi sinnani ei jõudnud.. Aga mu üks teine klassiõde näitas mulle seda.

Ahas astus nüüd oma pingi juurde. Väikese Muguri tindipotis oli tilluke kimp sinililli ja nõnda oli kõikjal - Käsperi, Martinsoni, Miljani ja Konsapi omades. Ka Kohlapuu...
Valus nukrus haaras Ahase hinge ja ta tähendas nagu ainult endale: "Peaaegu kõigi minu parimate sõprade tindipottides on lilled..."
"Sõpru leiate te jälle, armas Ahas," trööstis direktor, pannes käe nukrutseja õlale. "Nende tegu oli veelgi tähtsam kui nende elu. Varsti lõikame nende nimed igaveseks siia kooliseintele marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole."
"Nii jah," vastas Ahas. Kuid mõtles: Meile on nad lõigatud südamesse... Täägiga... Ja Käsper ütles: "Veel raskem võitlus seisab ehk ees."

E-M

"Sefiirist loss" - Ketlin Priilinn

Kohe algul ütlen, et selle raamatuga läks mul sellepärast nii kaua aega, et mul lihtsalt polnud aega lugeda. Koguaeg oli mingi õppimine ja chätt jms veel :D. Anyway, raamat... Raamat oli äärmiselt hea. Ausalt ta oli tegelikult ka vägaväga hea, aga mul lihtsalt polnud aega. Raamat räägib siis tavalistest noortest kelle elu ei lähe võibolla päris nii nagu enamusel. Aga siiski, mina sain tunda siin raamatus äratundmisrõõmu, või siis -kurbust, ma ei oska seda sõnastada. Aga jah tundsin ära asju või tundeid vms. Raamatu nö. offical kokkuvõte - 
"Inga-Kerstin sõbruneb uues koolis argliku ja omaette hoidva Jakobiga, kes näib varjavat mingit saladust. Kui saladus ilmsiks tuleb, saab Jakobist koolikiusamise ohver. Ühes hea sõbra Kailaga moodustavad Inga-Kerstin ja Jakob tagakiusajate vastase leeri, kuid kahe leeri vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed."
Tegelikult oli mul selle raamatuga nii, et ma arvan et see raamat oleks mulle veel rohkem meeldinud. Kui keegi poleks mulle selle raamatu lõpust rääkinud. Aga nojah, mis teha. Aga kokkuvõttes on see üsna väärt raamat, täitsa 5+. Ning mis räägib tõelisest sõprusest, ja kui väääärtuslik see tegelikult on. Võibolla ma rikun nüüd teie jaoks selle raamatu väärtust natuke, aga ma lihtsalt pean selle lõigu siit raamatust siia kirjutama... Sest just see lõik pani mind väga sügavalt mõtlema, kui habras kõik tegelikult on.
"Hiljem koduteel mõtlesin, et tegelikult on inimelu just niisama habras kui see sefiirist loss. Ühel päeval veedad sa sõpradega lõbusalt aega, mängid kaarte, lobised ja jutustad oma muredest ning järgmisel päeval kukub kõik kokku ja sind ei ole enam"


Eva-Maria

"Seiklus Mississipi ääres" - Ira Lember

Ütlen kohe ära, et see raamat nii väga ei meeldinud. Kuna ma ootasin sellest midagi hoopis teistsugust. Aga sain hoopis mingi üsna ebareaalse jutu... Vähemalt mulle. Raamatu backside -
"Kaks koolivenda, kel avaneb võimalus koos Ameerikasse sõita, kohtuvad seal kena ja sümpaatse tütarlapsega. Loomulikult ei lähe kaua, kui mõlemad on temast kõrvuni sisse võetud. Ja sealt saabki alguse seikluste rägastik."
Raamatu backside ütleks nagu küll, et tegu on huvitava ja seikluste rohke raamatuga. Aga ilmselgelt see valetab. Minu jaoks oli raamat üsna igav ja ebareaalne, kuigi ma lugesin selle ala. tunni ajaga läbi... Siis tegelaste vanused olid ka ootamatud (14-15), ma oletasin et nad olid vanemad... Igastahes, seda raamatut ei soovita väga. Aga kes mind ei usu või tahavad ise veenduda. Aga palun...  Agasiis, kokkuvõttes raamat räägib siis, nagu eespoolt lugesite, 2 koolipoisist (Hanno & Allan) kes sõidavad koos Ameerikasse. Hanno vanaonule appi + ka tema sugulastele külla. Siis mõne aja pärast, saabub sinna ka tüdruk (Airin), oma sugulastele külla. Ja siis otsustavad nad minna 3kesi kuskile (nö Tom Sawyeri)  koobastesse ekskursioonile. Ja lühidalt öeldes, Airin ja Allan suudavad siis ära eksida ja lõpuks ka sealt ise välja pääseda mis on iseenesest suht obvious. Sest see oleks veits muserdav kui nad oleks sinna ära surnud, kuigi oleks see lahedam varjant olnud + see oleks raamatu huvitavamaks teinud. Aga oli kuidas oli.


Eva-Maria

"Üle ääre" - Norah McClintock

Ütlen kohe ära, et see oli meeletult hea raamat. Võinoh mulle vägaväga meeldis. Ausalt öeldes, ma ei loe väga selliseid hmm krimi jutte vms. Aga see oli tõesti hea :D.
Raamat oli selles mõttes ka tore, et seda oli nagu väga raske etteaimata. Osades raamatutes on tegevused ja mõrvarid jms hästi etteaimatavad. Aga selles raamatus küll mitte...
Ma vist isegi lisan selle raamatu oma lemmikute listi... Seal on hetkel vaid 3 raamatut :). Aa leidsin ka selle raamatu inglise keelse varjandi ja avastasin, et sellele on nagu mm, teine osa vms ka. Ning kui seda on eesti keeles ka, siis tõenäoliselt loen ka tolle läbi. Mitte et mul oleks midagi inglise keeles lugemise vastu, aga lihsalt. Lisasin pildi, inglise keelsest raamatust ka. Raamatu tagakülg  -
"Kui MacAdami vaateplatvormi juurest avastatakse Peter Flosnicki surnukeha, arvatakse, et poiss tegi enesetapu. Ometi usub poisi ema, et tegu polnud enesetapuga ja suudab selles kahtlema panna nii Peteri klassiõe Chloe, keda ta millegi pärast oma poja sõbraks peab, kui ka kohaliku politsei. Peter oli küll tüüpiline nohik, keda huvitasid hoopis rohkem taevatähed kui inimesed, kuid keegi – või miski – tõukas ta sellegi poolest üle ääre..."
Chloe on siis selle raamatu peategelane, ning Levesque (nimi inglise keelsel raamatul) on Chloe kasuisa aka politseiülem. Niisiis, kas Peteri surm oli mõrv, õnnetus või hoopiski enesetapp? Ning kas Peter oli ise siiski selline tüüpiline leebe ja arglik nohik? Chloe töö kooliajalehes ja Peteri asjad paljastavad talle mitmeid huvitavaid fakte. Tänu millele Chloe aina rohkem ja rohkem kahtlema hakkab, et Peter enesetapu sooritas. Ehk teadis Peter liiga palju? Liiga palju millestki, kellestki? Kellegi tegemistest?
Kas ta kasutas oma teadmisi ära? Kas ta blackmailis kedagi ? 
Vastused otsige raamatust ise.


E-M

"Järve mitu värvi" - Jutta Treiber

Jaa raamat on jälle läbi :D. Anyway, see oli teine Jutta Treiber'i raamat mida ma lugenud olen. Esimene kandis pealkirja "Julia mängib Juliat" võite guugeldada. Aga raamatu "Järve mitu värvi" kohta peaks netis olema midagi seesugust: 

" Kui Gisela end üksildasena tunneb, sõidab ta väikese sinise järve äärde, mis on peitunud metsade rüppe. Gisela elu muutub samamoodi nagu järv oma värve muudab. Tema sees kasvab miski. Miski, kellest võib saada uus inimene. Kas Gisela laseb sel juhtuda? " Just, kas laseb ?

Raamat räägib siis 17-aastasest Giselast, kellega juhtub midagi väga ootamatut. Midagi sellist, mis enne juhtuks kõigi tema klassiõdedega kui temaga, Giselaga selle vaikse, aruka, targa ja tüdrukuga kellele poisid üldiselt eriti tähelepanu ei pööra. Aga ometi on see Gisela, mitte Gabi, Liane ega Evamaria ( haha, ausalt ka oli seal Evamaria.:D Aga raamatu Evamaria oli kuidagi hea iseloomuga ja üleüldse liiiiga hea. Mitte nagu mina, hahaa) :) Gisela avastab, et ta on rase, ning püüab siis edasi mõelda mida teha, kuidas käituda, kuidas 

emale/sõbrannadele öelda, kas ta peaks abordi tegema või mitte jnejne. Ütleks nii, et raamat oli mõnes kohas isegi üllatav... Näiteks mõnekohas arvasin ma, et juhtub hoopis midagi muud kui tegelikult raamatus lõpuks juhtus. Seega see polnud väga selline, hmm etteaimatav raamat. Vähemalt minu jaoks... Ütleks nii, et ehk isegi parem raamat kui eelmine. :)

Eva-Maria

"Vastu pidada või alla vanduda" - Helen Beaglehole

Niisiis, seda raamatut guugeldades leiate midagi sellist -
"Raamatu peategelasteks on kolm sõpra - Ben, Zac ja Rachel. Ben
ja Rachel on romantiliselt seotud, Zac aga Beni parim sõber.
Sellest tekib hõõrdumine, mis osutub tulevaste sündmuste
valguses tühiseks. Kolmekesi lähevad nad matkama maastikule,
mis on kohati päris eluohtlik. Juhtubki õnnetus, pärast mida tuleb
kõigil kolmel ja nende vanematel õppida kohanema uue
olukorraga"
Aga mina omaltpoolt ütlen, et raamat oli päris okei. Selline keskmine. Ma midagi täpselt ette rääkima ei hakka, sest kui te ise seda raamatut kavatsete lugeda rikun ma teie jaoks raamatu ära. (: Aga jah nii palju siis, et kolm sõpra lähevad koos matkama. Mingil hetkel viivad nende teed lahku, kuna hulljulge Ben (nii võib tema kohta vist öelda küll, sest ta pole midagi tegemata jätnud. Kui keegi on talle väljakutse esitanud) arvab, et targem on minna teist teed kui neil alguses planeeritud oli. Niisiis lähebki Ben üksi oma teed mööda, ning Rachel ja Zac teist teed. Lõpuks jõuavad Rachel ja Zac metsaonni kuhu nad ööbima pidid jääma. Ben oleks pidanud juba ammu seal olema, kuna tema valitud tee pidavat lühem olema. Rachel ja Zac otsustavad oodata, aeg läheb mööda. Ning varsti on õhtu käes kuid Ben'i ikka pole. Lõpuks lähevad nad teda otsima... "Nad käänasid ümber kaljunuki. Kosk oli nende kohal. Selle jalamil lebas miski pooleldi vees. "Jumal küll," ütles Zac ja jäi seisma...
Kas Ben'iga saab kõik korda ? Või kas ta sureb ? Mis Rachelist saab ? Kuidas Zac reageerib ? Kuidas Ben'i vanemad olukorraga hakkama saavad ? Ja paljud-paljud teised õhus hõljuvad küsimused ootavad vastuseid.




Eva-Maria