"Kolmteist põhjust" - Jay Asher

"Clay Jensen jõuab koolist koju ning avastab, et talle on saabunud postipakk, milles on kassetilindid. Need on salvestanud Hannah Baker, tema klassiõde ja kiindumuse objekt. Kaks nädalat tagasi tegi Hannah enesetapu. 

Hannahi hääl räägib lintidel, et on kolmteist põhjust, miks ta otsustas end tappa. Üks neis põhjustest on Clay. Kui ta lindi lõpuni kuulab, saab ta teada, miks.

Clay kuulab, mida Hannahil on öelda, ning see muudab tema elu igaveseks."

See raamat jättis mulle väga sügava mulje ja pani mind mõtlema paljude enda isiklike probleemide ja tegude üle. See raamat puudutas mind eriliselt. Võibolla rohkem kui enamikku teist, ning võibolla isegi rohkem kui oleks pidanud. Ma ei tea. Ühesõnaga lihtsalt loe seda. Loe. Usu mind, sa ei kahetse seda. 

PS: Raamatust peaks film ka valmima, nii millalgi 2013'ks... 

Eva-Maria

Näljamängude triloogia - Suzanne Collins

Võitmine tähendab kuulsust ja rikkust.
Kaotamine tähendab kindlat surma.
Näljamängud on alanud...

Hämmastav. Lihtsalt hämmastav. Kui aus olla siis ei oskagi kohe nende raamatute kohta midagi öelda. Sõnatuks võtvalt head raamatud. Alguses olin küll natuke skeptiline, kuid siis nägin "Näljamängud"e esimest filmi ja olin lihtsalt tummaks löödud. Pidin automaatselt kohe kõik 3 raamatut endale saama ja neid ka koheselt lugema. Üks raamat oli parem kui teine, ausõna. Iga raamatuga kerib autor pinget järjest kõrgemale ja kõrgemale ning etteaimatav pole ükski koht. Need raamatut literally kleepusid mu külge. Esimesed raamatud mida olen ma tõeliselt nõus asetama (oma lemmikraamatute) Harry Potteriga ühele pulgale. Tegu on küll samuti ulmekirjandusega, aga Harry Potteri raamatutega kasvasin ma üles. Näljamängude triloogia on aga midagi hoopis teistsugust ja need raamatud õpetasid mulle midagi hoopis uut ja teistsugust, mis erines kõigist teistest eelnevalt loetud raamatutest.
Fenomenaalne!  

Sädemed süttivad.
Leegid levivad.
Ja Kapitoolium ihkab kättemaksu.

Keegi ei ole kaitstud.
Kedagi ei saa usaldada.
Surm tundub hea väljavaade.

"After the wreck, I picked myself up, spread my wings and flew away" - Joyce Carol Oates

"

Jenna Abbott separates her life into two categories: before the wreck and after the wreck. Before the wreck, she was leading a normal life with her mom in suburban New York.
After the wreck, Jenna is alone, trying desperately to forget what happened that day on the bridge. She's determined not to let anyone get close to her. She never wants to feel broken and fragile again.


Jenna ja ta ema elavad üle ränga autoõnnetuse. Tähendab Jenna elab, ta ema aga kahjuks mitte. Raamat räägib Jenna elust pärast õnnetust, kaotusvalust, depresioonist, lahti laskmisest, üle saamisest, enda uuesti avamisest ja paljust muust. Ja kuna tegemist on noortega siis tuleb juttu ka alkoholist, narkootikumidest ja kergelt ka poistest, täpsemalt ühest poisist, Crow'st.
Kokkuvõttes üks selline hea raamat. Väga hea raamat.

Eva-Maria

"Ei keegi, ei kunagi, ei kusagil" - Linda-Mari Väli

Romaan räägib neljast mõtlevast ja tundlikust noorest idealistist, kel saab tarbimisele keskendunud maailmast lõplikult kõrini. Nad põgenevad kodust, hõivavad ühe mahajäetud maja ja püüavad seal viljeleda võimalikult keskkonnasõbralikku, vähenõudlikku elustiili. Raskusi on toidu, vee, toasooja ja muude argiste asjadega, samuti tekib lahkarvamusi teoreetilisel pinnal: kuidas uus elu täpselt välja peaks nägema, mis on lubatud, mis on keelatud, mis on kogu ettevõtmise eesmärk jne...

Ühesõnaga, raamatu idee oli iseenesest väga hea. Ja raamatus oli isegi päris palju häid mõtteid/mõtteavaldusi. Aga tervikuna mulle see raamat jällegi väga ei meeldinud. See ülesehitus ja ma ei oskagi täpselt seletada mis ei meeldinud. Lihtsalt ei meeldinud lugeda raamatut kui sellist. Nautisin ainult teatud tegelaste mõtteavaldusi ja pikemaid arutlusi. Raamatut tervikuna kahjuks mitte.

Eva-Maria

"Mustlasplikad" - Ketlin Priilinn

Kolm õde sõidavad elus esmakordselt ilma vanemateta reisile. Esialgsete ilusate plaanide kiuste tabab tüdrukuid seal üks äpardus teise järel. 
"Mustlasplikad" räägib suurlinnast läbi 13.aastase tüdruku silmade, üllatustest ja avastustest, veidi ka hirmudest ja nendega võitlemisest, eelkõige aga sellest, kuidas rahuliku meele säilitamine ja julge pealehakkamine suudavad tihti päästa ka kõige keerukamatest olukordadest.




See on ka üsna ammu loetud raamat, aga ütlen kohe ära, et see raamat mulle peaaegu kohe üldse ei meeldinud. Selline igav ja natuke etteaimatav raamat. Ei pakkunud väga ka mingit lugemiselamust ega meelelahutust. Igav.

Eva-Maria

"Piinatud hinged" - Kristel Kriisa

"Säde jälgis süvenenult, kuidas pikka kasvu kuju aeglasel sammul läbi kuupaiste pärlendava tagaaia majale lähenes ja akna all seisma jäi. Kuna kõik toimus nii ootamatult ja kiiresti, ei jõudnud tüdruk analüüsida, mida ta tunneb. Kogu seisis liikumatult, käed musta jope taskutes, pikad õlgadeni ulatuvad juuksed jäiste tuuleiilide meelevallas, ja vaatas sõnatult üles Säde akna poole. Tüdruku pilk oli öösse naelutatud. Ta hoidis hinge kinni ja tundis, kuidas südamelöögid ta kõrvus kumisesid. Otsekui kartes, et Ruben kaob sama ootamatult nagu eelmiselgi korral, keskendus ta poisi kujule lumel ja hammustas huulde..."

Juba mõnda aega tagasi (loe: väga ammu) lugesin ma seda natuke veidrat kiiksuga aga samas salapärast raamatut. Raamat iseenesest oli hästi kirjutatud, aga natuke liiga "muinasjutt" vms minu jaoks... Mitte et mulle ei meeldiks ulmekirjandus jms. Aga see raamat polnud nagu ei üks ega teine. Käis kah nii meelelahutuseks lugeda, etteaimatav polnud aga noh selline teistsugune...

Eva-Maria

"Nohik" - Klaus-Peter Wolf

Kai Lichte, klassi kõige tagasihoidlikum poiss, ronib ühel vihmasel hommikul koolimaja katusele ja kukub sealt alla. Mis ometi sundis teda niimoodi tegema? Asja asuvad uurima nii Kai klassikaaslased kui ka politsei. Ei isehakanud ega kutselised detektiivid kujuta aga ettegi, millise kohutava tõeni nende juurdlus välja viib.


Polnud midagi erilist, pisike-lühike raamat... Võttis aega nii päeva, 2. Millalgi lugesin samast sarjast (noortekriminull vms...) ka raamatut "Üle ääre" ja julgen öelda, et too oli tunduvalt parem ja huvitavam raamat kui see. Seega olid mu ootused vist selle raamatu jaoks liiga kõrged. Aga no oli mis ta oli, läbi sai ta loetud.


Eva-Maria