Thursday, July 21, 2011

"Otsetee paradiisi" - Allan Keian

"Otsetee paradiisi" on lugu 16-aastasest imekaunist väikealevi tüdrukust Maarjast, kes ilmsüütult põhikooli viimasest klassist välja heidetakse, seejärel pole noore neiu elus aga enam miski endine. Pealinna elukeerisesse sattunud, seisab tüdruk silmitsi maailmaga, milleks vast ükski teismeline valmis ei ole. Esialgu nii ahvatlevana tunduva töökoha taga stiilses vanalinna-lounge'is peitub aga lõks, tubli ettekandjaameti asemel tuleb tegelikult kliente hoopis teistmoodi teenindada. Juba esimesel sumedal pealinnaööl tehakse aga neiule pakkumine, mida kaaluks ehk nii mõnigi teine temaealine. Kõigest üheainsa reisiga on võimalik teenida rahahunnik, mille kokku ajamiseks mõnel teisel noorukil kuluks pikki väsitavaid kuid. See saatuslik reis muudab Maarja jaoks sõna otseses mõttes kõik. Ühel ilusal pühapäevahommikul Milanos Itaalia mainekama modelliagentuuri esindajaga esimesele fotosessioonile sõites ning hilisõhtul Monacost luksuslaeva pardale maailmakuulsate mannekeenide keskele pidutsema minnes tundub tüdrukule, et ta seisabki paradiisi ukselävel.

Tegelikkusele otsa vaadates aga selgub, et see pealtnäha glamuuri täis küllusest ja jõukusest pakatav unistusteelu on põrgust enesestki jubedam. Põnev ja kaasahaarav romaan viib lugeja inimeste keskele, kellest me kõik oleme kuulnud, teame, et nad on siinsamas meie keskel, kuid ometigi suudavad nad endi pahupoolt ühiskonnas väga hästi peita. Olgu nendeks siis alatud sutenöörid, julmad narkoärikad või silmakirjalikud supermodellid.



Raamat oli tore-meeldiv, suht selline mm, lihtne lugemine. Aga vahelduseks täitsa okei... Pikka aega pole bloginud. Been busy, sorry about that.

Eva-Maria

Wednesday, June 8, 2011

"Life on the refrigerator door" - Alice Kuipers

 All these questions are making me cry, Mom, and I don't know why. Perhaps they're opening up a world I'm only just starting to see the edges of. An adult world. It's scary and I don't like it.
 
Väga originaalne ja väga armas raamat. Väga lihtne lugeda ka ausalt öeldes. Nojah, obivously, kuna raamat koosneski ainult külmkapile jäetud "note"dest. Aga mulle väga meeldis. Mm, selle raamatu kohta pole väga palju öelda... Aga ma spoilin selle raamatu teie jaoks nüüd, forgive me...
Pmst, ühe lausega kokkuvõttes... Claire'i emal ilmneb kusagil poole raamatu peal rinnavähk, ning ta sureb lõpuks. Ja Claire on sunnitud isa juurde kolima.


I miss you, Mom. I wish you were still here with us. I like living with Dad but I wish that you were still here. I don't understand why you had to be taken from me, or why you got sick, or how you died so quickly when other women survive this all the time. How could it happen like this? How could you just leave? How could you leave me? It's like I'm mad at you, Mom. How dumb is that?




E-M.

Monday, June 6, 2011

"Coraline " - Neil Gaiman

Sorri, et ma siuke busy olen viimasel ajal olnud. Aga ja pmst, 15 raamatut ootab praegugi lugemist. Seega I'll try, I really will ;)
Okei, nüüd "Coraline"... hmm, selline veider raamat. Lasteraamat tegelikult. Laste-õudusraamat, või vähemalt midagi sinnapoole üritas olla. Üsna igav raamat tegelikult. Poole raamatu peal olles, vaatasin ma selle filmi või ee, tglt multika ka ära. Ausalt öeldes, if u must know mis juhtub siin raamatus. Siis pigem vaadake filmi, see on mitu korda huvitavam ja lahedam :D. Aga pmst, räägib raamat tüdrukust, kes unistab paremast maailmast, parematest vanematest, paremast majast jne. Ja kui ta ühel päeval avastab selle "parema maailma" omaenese kodust, on ta üliõnnelik, kuid samas ka üllatunud.
Kuid õnneks saab Coraline'le ajapikku selgeks, et see "parem maailm" pole üldsegi mitte parem. Mis sest, et ta sealsed "teised vanemad" teevad kõik et talle meele järele olla. Valmistades ainult ta lemmiksööke, mängides temaga mänge jnejne. Aga pmst on see kõik ainult nende nö. suitsukate, tegelikult tahavad nad õmmelda Coraline silmade asemele nööbid ja siis ta hinge & südame röövida ja siis teda igavesti seal vangis hoida. And mm,  thats about it. Enjoy. (:

E-M

:)))

Wednesday, May 11, 2011

"Rehepapp ehk november" - Andrus Kivirähk

Heeiioo, anyway see raamat oli mul siis kohustuslik kirjanudus, lucky me heh? Agajah, ütleme nii, et polnudki väga viga. Tüüpiline Kivirähu raamat vist siiski, selline hmm... avameelne nagu ikka. Ütleks nii, et mingit sõnumit ma siit raamatust enda jaoks küll ei leidnud, selline meelelahutus lihtsalt. Aga ega vist igast raamatust polegi mõtet sõnumit otsida, eriti kui seda seal nii või naa pole.


Romaan on jagatud 31 peatükiks, igal pealkirjaks kuupäev esimesest kolmekümnenda novembrini. Olustik vastab mõnes suhtes 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid, libahundid jnejne. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna; inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. 


NB! Aga vb ei läinud see raamat mulle lihtsalt sellepärast peale, et mulle nii või naa ei meeldi lugeda mingitest mõttetutest ja ahnetest Eesti talupoegadest ja krattidest ja Vanapaganatest ja kellest iganes veel.




Maria

Wednesday, May 4, 2011

"Nii ma nüüd elan" - Meg Rosoff

Päris pikalt lugesin seda raamatut vist, aga no kes kannatab see kaua elab. Suht busy olin vahepeal sp vist (:. 
Armas raamat oli, alguses ma tegelikult arvasin et see pole mingi eriti hea raamat, aga no ma eksisin. Ups. Pmst, raamat räägib 15-aastasest Elizabethist, keda hüütakse Daisy'ks. Kuna ta vihkab oma nime vms. No ja pmst, ta sõidab USA'st Inglismaale oma sugulastele külla, aga ühtlasi ka oma uue "võõrasema & poolõe" eest ära, keda ta väga ei salli, ning kes teda ka väga vist ei salli. 
Anyway, ta läheb siis sinna ja elab nende juures mingit väikest fairytale'i laadset ilusat elu natuke aega. Õpib elama ja armastama... Armastama nii elu, sugulasi-perekonda, kui ka toitu. Toiduga oli Daisyl mingi selline kahtlane suhe, ta vist päris buliimik ega anorektik ei olnud. Aga ta lihtsalt ei söönud väga palju. Ning armastamise kohapealt, seda et... mõnda inimesse oleks ta võinud vast ikka veits vähem kiinduda. Aga no, juu siis oli keelatud armastus tema jaoks kõige magusam.        


Raamatu tegevus toimub tänapäeva Inglismaal ja selle kangelanna on 15-aastane ameeriklanna Daisy. Ta sõidab külla oma sugulastele Inglismaal ning lennujaama tuleb talle vastu tema tädipoeg Edmond. Daisy veedab suve tädi maamajas koos Edmondiga ja teiste tädilastega ning esimesed nädalad on tõesti idüllilised. Daisyle tundub, et tema nõbude vahel on telepaatiline side ning eriti lummavalt mõjub Edmond, kellesse ta peagi armub. Noorte elu muutub aga pöördumatult, kui Inglismaale tungib vaenlane ja alustab aastaid vältavat okupatsiooni. Daisy lahutatakse sugulastest, tema juurde jääb vaid väike Piper, kellega koos tuleb Daisyl läbi elada nii mõndagi kuni raamatu dramaatilise lõpuni.


E-M.

Friday, April 22, 2011

"Talvehullus" - Marianne Harju

Üks talv ja kuus head sõpra: lahutamatu paar Maribel ja Meelis, Maribeli armunud poeedihingega Robert, rikaste vanemate võsuke Erik, Maribeli parim sõbranna Kati ning modellist naistemagnet Kris kes on Kati salajane ihalusobjekt. Kas nende kuue sõprus on piisavalt tugev, et panna vastu talve jooksul ilmsiks tulevatele salajastele tunnetele ja igaühe isiklikele probleemidele? Või on see liit määratud lagunema?




Hea raamat oli, või no selline keskmine, tavaline... loetav no. 
Ma rikun selle raamatu nüüd teiejaoks ära, aga no sorri. Ma ei oska siia midagi väga muud kirjutada... Niisiis, fakte raamatust.
  • Robertil on crush Maribeli peale
  • Aga Maribel käib Meelisega
  • Samas on Maribelil ka crush Roberti peale
  • Katil on crush Krisi peale
  • Kes aga semmib iga ilusa tüdrukuga
  • Raamatu lõpu poole jääb Maribel auto alla
  • Jätab Meelise maha
  • Ning sõidab isa juurde Saksamaale
  • Kris & Robert kes on BFF'id, sõidavad koos Hispaaniasse
  • Mis on aga veider kuna Robertile ei meeldi päike ja Kris vihkab Hispaaniat (keelt ja üldse kõike mis sellega seostub)
  • Aga nad vajasid kõik mingit vaheldust vist
  • Niisiis, Maribel ei saanudki Roberti tunnetest teada ja Robert ei saanud Maribeli tunnetest teada


Kokkuvõttes, mina lootsin lõpus, et nad ikkagi räägivad üksteisele oma tunnetest, agaa noh, seda ei juhtunud.
Kahjuks... või õnneks.



E-M

Saturday, April 16, 2011

"Ainus, mis loeb" - Raido Saar

Tänapäeva muinasjutt... täiega. Minu jaoks natuke ebareaalne, ehk mina arvan et selliseid asju lihtsalt ei juhtu... Natuke liiga hea tunudus kõik. Aga samas kesteab, võibolla juhtuvad need samad sündmused kõik praegugi meie ümber, meie sõprade, tuttavate või siis võõrastega teiselpool maailma ja me ei saa arugi.
Muidu oli täitsa huvitav raamat ja värki, aga mõned asjad olid natuke ehk liiga detailselt välja kirjutatud. Aga põhiliselt räägib raamat ühest mehest ja ühest naisest, ning nende üksteise leidmisest... 

Raido Saare debüütromaan viib lugeja sellistesse tuntud lõbustuskohtadesse nagu Las Vegas, Miami, romaani jätkudes ka Sierra Leonesse Aafrikas ja teistesse maailma maadesse. Peategelased Tom ja Carina satuvad uskumatutesse seiklustesse, armuvad, naudivad romantilisi suhteid, kuid mässitakse kasiinodes rikkaid armukesi jahtivate eesti beibede pahatahtlikkuse tõttu intriigide sasipuntrasse, millest välja pääsemiseks tuleb kasutada nii mehelikku jõudu kui naiselikku sarmi.


Eva-Maria