"Anne Franki päevik" - Anne Frank

Anne Frank oli täiesti tavaline tüdruk, kes sündis 1929. aastal Frankfurdis. Kui Saksamaal tuli võimule Hitler, evakueerus Frankide pere Hollandisse. Saksamaa okupeeris Hollandi 1940. aastal ning Anne Franki võrdlemisi muretu lapsepõlv sai läbi ja pere oli sunnitud surmahirmus peituma. Anne Frank pidas päevikut 1942. aasta 12. juunist 1944. aasta 1. augustini. «Anne Franki päevik» on liigutav kirjeldus ühest mõtlemapanevast ajastust, ajaloo rataste vahele sattunud tavalise perekonna kroonika. Ning lugu katkenud lapsepõlvest.


Üldiselt on nii, et mulle väga sellised natuke ajaloolised või sõja teemalised raamatud peale ei lähe... Aga see, see oli lihtsalt nii hea. Ilmselgelt teame me kõik nii mõndagi I ja II MS, Hitlerist, juutide küüditamisest jnejne. Aga kas me kujutame ka tegelikult ette mida näiteks juudid tundsid? Mida nad mõtlesid? Ja kuidas oli olla "põranda all" peidus? Vaevalt.
Anne Frank on aga kõik nii ausalt ja otse kirja pannud kui üldse võimalik. Oma tundeid, mõtted, viha, armastuse, sõjaelu ja -olu, kõikide "tagakoja" elanike suhted ja oma meeletu potensiaali ja unistuse kirjanikuks saada. Ma usun, et kui Anne oleks selle segase ajastu üle elanud, siis oleks temast saanud üks huvitavamaid ja andekamaid kirjanikke üldse.

Eva-Maria

"The girl who chased the moon" - Sarah Addison Allen

Emily Benedict came to Mullaby, North Carolina, hoping to solve at least some of the riddles surrounding her mother’s life. Such as, why did Dulcie Shelby leave her hometown so suddenly? And why did she vow never to return? But the moment Emily enters the house where her mother grew up and meets the grandfather she never knew—a reclusive, real-life gentle giant—she realizes that mysteries aren’t solved in Mullaby, they’re a way of life: Here are rooms where the wallpaper changes to suit your mood. Unexplained lights skip across the yard at midnight. And a neighbor bakes hope in the form of cakes. 
Can a hummingbird cake really bring back a lost love? Is there really a ghost dancing in Emily’s backyard? The answers are never what you expect. But in this town of lovable misfits, the unexpected fits right in.


Lugesin seda raamatut oma inglise keele tunni jaoks ja mulle väga-väga meeldis see. Selline natuke maagiline, salapärane ja samas kuidagi paeluvalt kummaline raamat. Ja see kõik muutiski selle raamatu paremaks, põnevamaks ja erilisemaks. Pluss oli ka see, et raamatut oli suhteliselt hea ja lihtne lugeda (minul vähemal). Ning kui ma tulevikus leian veel selle autori teoseid, siis ma üritan kindlasti ka need läbi lugeda.

Eva-Maria

"Suveraamat" - Tove Jansson

Elatanud kunstnik ja tema kuueaastane lapselaps suvitavad pisikesel Soome lahe saarel. Tasapisi kohanevad nad teineteise hirmude, tujude ja iseseisvuspuhangutega. Tekib ja tugevneb armastus, mis hõlmab mitte ainult suveelanikke, vaid ka saart ennast koos kõigi samblaste kivide, kõverate mändide ja ettearvamatu merega. 
Napi huumori ja tarkuseteradega pikitud "Suveraamat" on täiuslikult elujaatav raamat. Tove Jansson on siia pannud oma isiklikke kogemusi lõpututest saaresuvedest. 

Algul raamatut kätte võttes ja märgates Tove Janssoni nime, oli mu esimene mõte, ouuu tema kirjutas ju muumid ja asjad. Ning nagu muumi raamatudki on see samuti äärmiselt armas, südamlik ja mitte pettumust valmistav raamat. Eriti sobiv inimestele kes said üles kasvada muumilugudega nagu näiteks mina... Kuigi ma julgeks seda soovitada ka kõigile teistele.

Lugu räägib siis väikesest Sophiast, tema isast ja vanaemast, kes veedavad oma põhjamaise suve ühel Läänemere saarel. Raamat algab suve alguses ja lõppeb sügise alguses kui nad kõik saarelt lahkuma peavad. Selle raamatu teeb eriliseks veel see, et see on üdini täis ülimõnusaid looduskirjeldusi, mida võib ka muumi raamatutest ohtralt leida. Ning teine eriliselt silma jäänud detail oli läbi terve raamatu jooksev Sophia ja tema vanaema suhe. Kokkuvõtteks võin ma seda öelda, et mulle väga-väga meeldis see raamat. Üle pika aja üks mõnus ja soe raamat...

Head lugemist
E-M. 

"Ekke Moor" - August Gailit

August Gailiti (1891-1960) "Ekke Moor" ilmus esmakordselt 1941. aasta lõpul, olles esimene romaan, mis ilmus pärast 1040.-1041. aasta vapustusi. Helge õhustiku ja üldinimlike teemade tõttu äratas see toona suurt tähelepanu ja poolehoidu ning romaani tähelepanuväärsus pole kadunud siiani.
Romaani peategelaseks on rannaküla noormees Ekke Moor, kelle hingesugulaseks ja eelkäiaks on peetud autori varasemat tegelaskuju Toomas Nipernaadit. Ekke püsimatu iseloom ja soov ennast leida viib ta kodust ära maailma avastama. Ta rändab ja peatub erinevates paigus, kohtub värvikate inimestega ja täidab erinevaid rolle - selleks, et jõuda "lahtiste allikateni". Üllatusrohkete keerdkäikude abil saab lugeja osa noore mehe iseäralikust kujunemisloost. Romaanile lisab võlu autori omalaadne keelekasutus.


"Ekke Moor" oli vaja mul kohustuslikus korras kooli jaoks läbi lugeda, aga tihtipeale muudab juba sõna kohustuslik raamatu minu jaoks eemaletõukavaks. Nii oli ka sellega, kuigi raamatul endal polnud tegelikult väga vigagi, poleks ma ise seda küll vabatahtlikult kätte võtnud... Aga see selleks, läbi ta sai loetud ja targemaks sain ma vast ka... Vähemalt ma loodan.  




E-M. 

"Käed eemale Õnnest" - Milvi Lembe

"Õnne elu ei lähe hästi. Ta ema joob ning võõrasisa kipub talle sündmatul kombel ligi. Nii otsustabki ta kodust lahkuda ning püüda leida oma pärisisa, kes teda ehk raskel hetkel aitaks. Otsitava maja leidmine Muuga aedlinnast pole küll keeruline, ent peagi avastab tütarlaps, et on sattunud hoopis vihma käest räästa alla, sest isa on Soomes tööl, aga tema kodu ümber käib vägagi kriminaalne tegevus, mille keskelt Õnnegi end peagi leiab."


Lugesin seda päris ammu, seega väga täpselt kõik meeles pole... Siiski mäletan, et raamatu kaant silmates oletasin ma kohe, et raamat räägib õnnest kui noh õnnest. Aga raamat rääkis siiski hoopis mingisugusest tsikist kelle nimi oli Õnne ja tema "masendavast" elust. Pettumus missugune onju. Aga raamat ise oli enam-vähem selline normaalne ja loetav, aga kokkuvõtteks siiski selline suht-koht imelik raamat. Ebareaalne pealegi. Ja väga ei meeldinud. Aga pooleli ka ei jätnud. Aga jah, on ka hullemaid I'd say. (Vist)




E-M.

"Eesti modelli päevik" - Milana

Niisiis, üle pika aja raamat mis mulle väga meeldis. Äärmiselt ausalt kirjutatud raamat... (vähemalt nii tundus). Paljastades mitte ainult modellide elu kaunemaid ja säravamaid hetki, vaid ka inetumaid ja vähem glamuurseid detaile ja hetki. Ning näidates, et keegi meist pole perfektne. Lihtne lugemine oli see raamat ka. Aga see polnud see, miks see raamat mulle meeldis. Lihtsalt meeldis, võibolla selle aususe ja reaalsuse tõttu. Okei, mõni koht raamatus tekitas tõesti wau-efekti. Aga autor tundus siiski olevat täiesti tavaline inimene ja kahe jalaga maa peal, mis on ilmselgelt väga positiivne. 5+ raamat :)

"Tere tulemast modellimaailma! See on anonüümse Eesti modelli lugu elust enesest. Mõned nimed on muudetud, mõned sündmused on ajalises nihkes ja vahel võib ka mälu petta, aga see kõik on päris. Särav, halastamatu ja üllatav raamat!"


 Eva-Maria

Heiou !

Sorrisorrisorri, blogi on suht kaua unaruses olnud... Pole lihtsalt aega olnud jaaa viitsimist ka muidugi vahepeal. Aga millalgi blogin "Milana, Eesti supermodelli päevikust" mida ma vahepeal lugesin... Ja siis veel igast huvitavatest ja samas ka mitte nii huvitavatest raamatutest... Pmst, enamvähem k6igest mis kätte satub :D.

Ilusat kooli algust k6igile ! :)
Eva-Maria